George Orwell "Loomade farm"

GEORGE ORWELL "LOOMADE FARM"

George Orwell (tegelik nimi Eric Arthur Blair; 25.juuni 1903-1950) oli inglise kirjanik. Kirjanikunime Orwell võttis ta Orwelli jõe järgi Idaanglite kuningriigis. 

Orwell sai hariduse Etoni kolledžis. Aastail 1922-1928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis, kuid ta lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu. Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane. 

Lähemalt saab lugeda Orwelli kohta siit.

"Loomade farm" ehk inglise keeles "Animal farm" on kirjutatud 1945. aastal muinaslugu, mis räägib loomade ülestõusust inimeste vastu, et loomad oleksid vabad ja saaksid elada ainult enda jaoks.

Tegelased:
kult Vana Major, farmer härra Jones, Rebasemetsa Plinkington, Frederick, ronk Mooses, hobused Ristik ja Tümpsa, eesel Benjamin, sead Lumepall, Napoleon ja Kiunats jt, advokaat Vingur, koerad Kellukas, Jessie, Pitsu ja nende pojad, lambad, kanad, haned.

Loo tegevus toimub Karjafarmi talus, kus elavad kõik loomad koos. Ühel päeval teatas kult Vana Major, et tal ei ole enam palju elada jäänud ja algatab talu omanikule Jonesile ülestõusu. Loomad tõdesid, et inimesed kasutavad loomi ahnelt ära, et nt. nendega maad künda, kanadelt mune saada, lehmadelt piima, sigadelt liha jne. Vana Kult rõhutas:"Ma ainult kordan: pidage alati meeles, et teie kohus on ilmutada vaenulikkust inimese ja kõigi tema tegemiste vastu." Paar päeva hiljem Vana Kult suri rahulikult une pealt. Kolm järgmist kuud käis vilgas salategevus. Farmi suurtematel loomades oli Majori kõne tekitanud hoopis uue vaate elule. 

Ühel päeval kui loomad olid söömata, siis nad läksid salvedest sööma, kuid siis tulid peremees Jones ja neli sulast neid piitsutama. Nagu üks mees, ehkki midagi sarnast polnud ette planeeritud, ründasid loomad piinajaid ja kihutasid pererahva farmist välja. Nende üks eesmärkidest oli täidetud.

Alguses läheb kõik hästi. Loomad ehitavad farmi animalismi peale üles, loovad seitse käsku mida keegi ei tohi rikkuda, teevad omad reeglid, farmipoliitika edeneb, korraldatakse meetinguid. Kuna sead olid kõige targemad, siis pandi nemad eesotsa nendeks, kes mõtlesid, kuidas ja mida teha, et ettepanekuid siis farmiloomadele esitada. Tüli tekkis sigade Lumepalli ja Napoleoni vahel. Lumepall pooldas veski ehitamist, Napoleon mitte. Seega lasi Napoleon lahti suvised koerakutsikad, kellest ta nüüd oli kasvatanud tugevad ja kurjad koerad. Nad kihutasid Napoleoni farmist minema.

Tasapisi hakkasid sead kõike üle võtma - nad hakkasid kasutama raha, elama Jonesi majas, magama voodites, teisi loomi tapma, alkoholi tarbima. Nad hakkasid elama nagu inimesed. Veski siiski ehitati, kõik loomad rügasid, eriti hobune Tümpsa, kes hiljem pensionile jäi ning siis Napoleoni käsul lihunikule viidi. 

Toimus ka Veski lahing, kus loomade ehitatud veski tehti maatasa. Arvati, et seda tegi Lumepall. Kui vaid vähesed, kes mäletasid seda aega, mil Vana Major revolutsiooni algatas, olid farmis alles (peamised Ristik ja Benjamin), said nad aru, et midagi on valesti. 

Siis, peale kõiki neid aastaid, vaatasid nad Jonesi aknast sisse ja nägid, kuidas sead ja inimesed koos kaarte mängisid ja alkoholi jõid. See ei olnud küll see, millest Vana Major kunagi rääkinud oli.

Teoses esitatakse sündmusi kolmanda isiku vaatenurgast. Raamatus pole kordagi kirjeldatud loo kulgu läbi tegelaste silmade, tegevust on kirjeldatud kõrvalt. 

Väga hea nii mitmeti mõistetav mõttega raamat. Tekitas minus põnevust, himu lugeda, et mis nüüd saab. Ma soovitan seda raamatut teistelgi lugeda, sest see pani mõtlema. See oleks nagu teismelistele sissejuhatus täiskasvanute maailma. 

,,Väljas seisvad loomad vaatasid sealt inimesele ja inimeselt seale ning jälle sealt inimesele, ent juba oli võimatu öelda, kes oli kes.'' (lk 91)